Samuel Beckett “Sõnadeta mäng”

Kõrb. Pimestav valgus. Inimene paiskub lavale. Ta kukub, tõuseb, puhastab end, pöördub, mõtleb. Kostub vile. Inimene mõtleb, väljub. 
(Korrata kuni lõpuni.)

Linn. Pilvine taevas. Inimene istub laua taha. Ta vajutab nuppu, ootab, vaatab ekraani, puudutab seda sõrmega, ootab, vajutab uuesti nuppu. Vaikus. Inimene tõuseb, vaatab aknast välja. 
(Korrata kuni lõpuni.)

Tuba. Summutatud tänavamüra. Inimene ärkab. Ta tõuseb, kõnnib külmkapini, avab ukse, vaatab sinna sisse, sulgeb ukse, läheb tagasi. Kostab heli. Inimene vaatab oma telefoni, jääb magama. 
(Korrata kuni lõpuni.)

Hetked täis väikseid liigutusi, minut minuti järel, tund tunni kaupa, päevi ja nädalaid ja kuid ja aastaid järgemööda, teadmata miks. Kuni lõpeb jaks. Ja siis algab kõik otsast peale.

Esietendus: 14. detsember 2015